UFO on Briti rokkbänd, mis asutati 1969. aastal. See pole mitte ainult rokkbänd, vaid ka legendaarne bänd. Muusikud on andnud olulise panuse heavy metal stiili arengusse.
Rohkem kui 40-aastase eksisteerimise jooksul läks meeskond mitu korda laiali ja kogunes uuesti. Koosseis on korduvalt muutunud. Grupi ainus püsiliige ja ka enamiku laulusõnade autor on vokalist Phil Mogg.
UFO-rühma loomise ajalugu
UFO-bändi ajalugu algas The Boyfriendsiga, mille lõid Londonis Mick Bolton (kitarr), Pete Way (basskitarr) ja Tick Torrazo (trummid).
Veelgi huvitavam on see, et muusikud muutsid pidevalt grupi nime. Nimed vaheldusid üksteise järel: Hocus Pocus, The Good the Badand the Ugly ja Acid.
Torrazo asendati peagi Colin Turneriga. Hiljem liitus bändiga vokalist Phil Mogg. Koosseisu muutustega ilmus uus nimi. Edaspidi esinevad muusikud samanimelise Londoni klubi auks loomingulise pseudonüümi UFO all. Juba enne esimest lavale ilmumist asendas Turner Andy Parkeriga. Nii tekkis UFO-rühma "kuldne koosseis".
UFO-gruppi kogunesid andekad muusikud. Seetõttu pole üllatav, et bändi vastu hakkas peagi huvi tundma mainekas leibel Beacon Records, kellega bänd lepingu sõlmis. Huvitaval kombel pidi Andy Parker ootama täisealiseks saamiseni, sest tema vanemad keeldusid lepingut sõlmimast ning sildil polnud õigust alaealiste kodanikega töötada.
1970. aasta sügisel esitles ansambel oma debüütalbumit, mis kandis nime UFO 1. Kollektsiooni kuuluvad kompositsioonid salvestati hard rocki stiilis, millele on lisatud rütm ja bluus, kosmoserokk ja psühhedeelia.
Üllataval kombel ei meeldinud plaat USA ja Suurbritannia elanikele, kuid Jaapanis pälvis debüütkollektsioon tormilise aplausiga. Aasta hiljem täienes bändi diskograafia teise stuudioalbumiga UFO 2: Flying.
Kuulake kindlasti lugusid Star Storm 2 (18:54) ja Flying (26:30). Korporatiivset kõlastiili muusikud muutnud ei ole. Album UFO 2: Flying oli populaarne Jaapanis, Prantsusmaal ja Saksamaal ning ei näidanud suurt huvi muu maailma vastu.
1972. aastal esitles bänd oma esimest live-albumit Live. Pole ime, et see ilmub ainult Jaapanis.
UFO üleminek hard rock’ile
Pärast debüütalbumi ilmumist ilmus teave, et kitarrist Mick Bolton lahkub bändist. Micki koha võttis üle andekas Larry Wallis. Tõsi, ta ei saanud kauaks meeskonna sees püsida. Süüdi oli konflikt Phil Moggiga.
Micki koha võttis peagi Bernie Marsden. Samal aastal sõlmis grupp lepingu plaadifirmaga Chrysalis. Meeskonna juhiks sai Wilf Wright (üks ettevõtte direktoritest).
1973. aastal kohtusid muusikud Saksamaa ringreisil populaarse bändi Scorpions solistidega. Neid vapustas kitarrist Michael Schenkeri mäng. UFO-grupi ninamees pakkus Michaelile väga soodsatel tingimustel nende meeskonnaga liitumist. Kitarrist nõustus.
See etapp oli huvitav ka seetõttu, et bänd alustas lugude salvestamist produtsent Leo Lyonsiga, kes oli Ten Years After endine bassimees. Peagi täienes grupi diskograafia plaadiga Phenomenon, mis ilmus ametlikult muusikapoodide lettidele 1974. aastal.
Kompositsioonid kõlasid juba selgelt hard rocki ja Schenkeri kaasakiskuvate kitarrisoolodega. Vaatamata lugude kõrgele kvaliteedile ei jõudnud uue albumi edetabelisse mitte ühtegi lugu. Uue albumi ilmumise auks läks bänd tuurile ja kutsus kohale kitarrist Paul Chapmani. Pärast tuuri lõppu lahkus Paul Chapman muusikute seast.
Grupi UFO populaarsuse tipp
1975. aastal esitlesid muusikud fännidele oma järgmist albumit Force It. See kollektsioon on tuntud ka selle poolest, et klahvpillid kõlasid selles esimest korda. Muusik Chick Churchilli tuleb selle eest tänada.
Force It on esimene kogumikalbum, mis on jõudnud USA edetabelitesse. Album sai auväärse 71. koha. Muusikud läksid tuurile ja kutsusid appi klahvpillimängija Danny Peyroneli (Heavy Metal Kidsi liige).
Aasta hiljem täienes bändi diskograafia viienda albumiga, mis kandis nime No Heavy Petting. Plaat ei olnud nii edukas kui eelmine album. USA edetabelis saavutas kollektsioon alles 161. positsiooni.
Samal aastal muutus rühma koosseis mitu korda. Danny Peyroneli asemel oli klahvpillimängija Paul Raymond, kes tuli UFO-gruppi Savoy Browni meeskonnast. Uue albumi salvestamiseks kutsusid muusikud uue produtsendi. Nendest sai Ron Nevison.
Peagi nautisid fännid uue albumi Lights Out lugusid. Album ilmus mais 1977. Kogumik saavutas USA-s 23. ja Briti muusikaedetabelites 54. positsiooni.
Muusikud käisid suurel Ameerika turneel. Ja pärast tuuri sai selgeks, et Michael Schenker on bändist lahkunud. Hiljem selgus, et muusikul tekkisid tõsised probleemid narkootikumide ja alkoholiga. Et esinemisi mitte katkestada, võttis Michaeli koha sisse Paul Chapman, kes oli varem UFO-grupiga koostööd teinud. Muusik mängis bändis kuni 1977. aastani. Siis sai teatavaks, et Schenker naasis gruppi.
1978. aastal ilmus muusikamaailmas album Obsession, mis saavutas Ameerika Ühendriikides 41. ja Suurbritannias 26. positsiooni. Autoriteetsed muusikakriitikud nimetasid seda kogumikku UFO diskograafia parimaks albumiks.
Schenker kestis täpselt aasta. 1978. aastal teatas bändi frontman, et Michael lahkub bändist igaveseks. Ajakirjanduses oli lahkumiseks mitu põhjust – süvenev konflikt Phil Moggiga, narkoprobleemid, tihe turneegraafik.
Schenker lahkus veidi enne kahekordse live-kogumiku Strangers in the Night ilmumist. Rekord saavutas Ühendkuningriigis 7. ja USA 42. koha. See on üks maailma parimaid live-albumeid.
UFO meeskonna kokkuvarisemine
Michaeli koha võttis juba paljude poolt armastatud Paul Chapman. Rühma solistid polnud päris kindlad, et see oli õige valik. Eelkõige rääkis Paul Raymond ausalt sellest, et ta ei pea Pauli vääriliseks muusikuks. Ta soovitas produtsendil Wilf Wrightil leida keegi parem.
Raymond oli veelgi šokeeritud, kui sai teada, et Eddie van Halen tahab Schenkeri asemele asuda. Eddie tegi reservatsiooni, et ta ei tulnud gruppi ainult seetõttu, et pidas end Schenkerist palju hullemaks.
Selles kompositsioonis alustasid muusikud uue plaadi salvestamist. Sel ajal asus produtsendi kohale George Martin, kes sai The Beatlesiga töötades osa tunnustusest.
Martin ja grupi solistid ei olnud tehtud tööga rahul. 1980. aastal ilmunud kogumik No Place to Run osutus bändi varasema loominguga võrreldes kõlalt pehmeks. Kompositsioon Young Blood saavutas Ühendkuningriigis 36. positsiooni ja album 11. positsiooni.
Uue albumi toetuseks läksid muusikud harjumusest tuurile. Pärast mitmeid kontserte vahetus taas koosseis. Paul Raymond tegi enda jaoks raske otsuse – lahkus meeskonnast.
Paul Raymond ütles, et tema lahkumist põhjendati erinevate vaadetega muusikale ja bändi edasisele arengule. Pauli koha võttis John Sloman. Kunagi mängisid muusikud koos Chapmaniga Lone Stari bändis ja veidi enne UFO bändiga liitumist mängis muusik ansamblis Uriah Heep. Kuid ka Sloman püsis rühmas mitu kuud. Teda asendas The Wild Horses’i endine laulja Neil Carter.
1981. aastal täiendati bändi diskograafiat kogumikuga The Wild, the Willing and the Innocent. Albumi produtseerisid grupi UFO solistid. Mõned klaviatuuripartiid salvestas John Sloman.
Uus kollektsioon on kõlalt veidi erinev eelmistest plaatidest. Märkimisväärset tähelepanu tuleks pöörata kompositsioonile Lonely Heart, milles Carteri mängitud saksofon kõlab jumalikult ning sõnad on mõjutatud Bruce Springsteenist.
UFO-rühm oli uskumatult produktiivne. 1982. aastal nautisid fännid uue Mechanixi kogumiku lugusid. Albumi produtseeris Gary Lyons. Vaatamata sellele, et plaat saavutas Briti edetabelis auväärse 8. positsiooni, ei olnud muusikud oma tulemusega rahul.
Sel ajal oli kultusliku rokkbändi muusikutel kõik: raha, kuulsus, populaarsus, miljonite fännide tunnustus. Hoolimata kõigist staarielu "trumbikaartidest", kannatas enamik muusikuid alkoholi- ja narkosõltuvuste all.
Konfliktid meeskonnas kasvasid. Peagi sai teatavaks, et rühmitus otsustas lahkuda sellest, kes seisis selle alguses. See räägib Pete Wayst. Way oli viimases kollektsioonis pettunud. Talle ei meeldinud klahvpillide kõla.
Making Contact jõudis plaadipoodidesse 1983. aastal. Eriti head olid basskitarrid. Peaksite avaldama austust Neil Carteri ja Paul Chapmani mängule. Varsti läks bänd suurele tuurile koos Billy Sheehaniga bassil.
See tuur osutus "ebaõnnetuseks". Ei, muusikute mäng, nagu alati, oli suurepärane. Olukorda raskendas heroiinisõltuvus. Pärast üht kontserti Katowices hakkasid Chapman ja Mogg rusika abil asju korda ajama.
Nagu hiljem selgus, oli see konflikt võrreldes Ateena kontserdil toimunuga siiski “lill”. 26. veebruaril sai vokalist Phil Mogg Too Hot to Handle'i esitamisel närvivapustuse. Phil nuttis laval kõvasti ja läks siis lava taha.
Muusikud vabandasid publiku ees. Nad lahkusid lavalt, et veenda Phili naasma ja esinemist jätkama. Kui Mogg ja ülejäänud meeskond lavale astus, loopis publik neid pudelitega. See oli "ebaõnnestumine". Meeskond otsustas lahku minna.
Kevadel oli hüvastijätutuur, kus bassimees mängis Paul Gray. Viimased paar etendust peeti Londonis Hammersmith Odeonis. Esinemiste salvestused leiab kogumikust Headstone - The Best of UFO.
Pärast lahkumiskontserti läksid muusikud laiali. Paul Chapman kolis Floridasse. Varsti lõi ta uue projekti DOA. Veidi hiljem sai Paulist Pete Way's Waystedi meeskond.
Neil Carter on saanud kutse olla osa Gary Moore'i meeskonnast. Andy Parker liitus Scarlettiga ja kolis veidi hiljem Way ja Chapmani Waystedisse.
Phil Mogg kolis Los Angelesse. Seal osales vokalist Yngwie Malmsteeni ja George Lynchi esinemisel. Fännid on panustanud UFO-kokkutulekule, kuid muusikud pole andnud endast "elu" märki.
UFO-rühma taaselustamine
Varsti kohtus Mogg Paul Grayga, kes 1983. aastal just grupi Sing Sing ridadesse kanti. Muusikud otsustasid luua ühise projekti. Esialgu esinesid nad loomingulise pseudonüümi The Great Outdoors all. Peagi liitusid bändiga Tommy McClendon ja trummar Robbie France.
Kuid muusikuid ei tunnustatud uue nime all, mistõttu nad otsustasid töötada UFO "reklaamitud" nime all. 1984. aastal läks meeskond väikesele kahenädalasele ringreisile.
1985. aastal täienes bändi diskograafia sellise oodatud uue albumiga Misdemeanor. Album saavutas Ühendkuningriigis 74. ja USA-s 106. koha. Fännid ei saanud tähelepanuta jätta, et lugude heli oli muutunud. Nüüd meenutasid muusikalised kompositsioonid rohkem 1980. aastate staadioniroki.
Peaaegu kohe pärast kollektsiooni esitlust suundusid muusikud suurele Euroopa turneele. Tuuri ajal tekkis meeskonnal probleem. 1986. aastal teatas Paul Raymond, et lahkub projektist. Sel päeval mängis bassimängija Paul Gray klahvpille.
Turnee "lõpetamiseks" kutsuti Paul Raymondi asemele David Jacobsen. Paul ütles ajakirjanikele, et oli sunnitud grupist lahkuma tõsiste alkoholiprobleemide tõttu.
1987. aastal täienes grupi diskograafia minialbumiga, mis kandis nime Ain't Misbehavin'. Muusikud salvestasid kollektsiooni Euroopa turnee ajal. Vaatamata kõigile solistide ootustele ei olnud album populaarne.
Siis toimus pidev koosseisumuutus. Esimesena lahkus bändist Tommy McClendon. Varsti võttis tema koha Mike Gray. Aasta hiljem sai teatavaks, et Paul Gray ja Jim Simpson ei kuulu enam Briti rokkbändi. Nimetatud muusikute koha hõivasid kitarrist Pete Way ja trummar Fabio Del Rio.
Järgmisena lahkus meeskonnast andekas Mike Gray. Ta leidis kiiresti asendaja Rick Sanfordi ja seejärel Tony Glidwelli isikus. 1988. aasta detsembris teatas UFO oma lagunemisest.
UFO uued liikmed
1990. aastate alguses püüdis Phil Mogg ellu äratada legendaarset bändi UFO. Lisaks Philile juhtisid kompositsiooni:
- Pete Way;
- kitarrist Lawrence Archer;
- trummar Clive Edwards.
1992. aastal täienes bändi diskograafia uue plaadiga. Räägime kollektsioonist High Stakes & Dangerous Men. Seansimuusik Don Airey kutsuti kogumikku salvestama.
Fännid ei paistnud muusikute pingutusi märganud. Kollektsioon möödus muusikasõprade "kõrvast" ega jõudnud ühtegi populaarset edetabelit. Sellest hoolimata läksid muusikud tuurile, võttes kaasa Jem Davise.
Umbes samal perioodil andsid muusikud Tokyos välja live-kogumiku Lights Out. Plaadi müük oli 1992. aastal. Tuuri ajal külastasid muusikud Peterburi, kus Phil Moggiga juhtus ebaõnn - ta kukkus lavalt alla ja murdis alajäseme.
Aasta hiljem kohtusid 1970. aastate lõpu UFO-rühma klassikaline koosseis - Mogg - Schenker - Way - Raymond - Parker. Mogg tahtis rivistuses näha Paul Chapmani, kuid tema kohalolek oli suur küsimus.
Pärast seda kohtus Mogg Michael Schenkeriga. Muusik pakkus välja uue stuudioalbumi salvestamise, nii et Mogg kutsus ka ülejäänud UFO-grupi niinimetatud "kuldse koosseisu" liikmed.
Samal perioodil sõlmisid muusikud olulise lepingu. Räägiti sellest, et muusikutel on õigus kasutada pseudonüümi UFO vaid siis, kui nad esinevad laval koos Phil Moggi ja Michael Schenkeriga.
Peagi sai teatavaks, et muusikud alustasid uue kollektsiooni salvestamist. Albumi produtseeris Ron Nevison. 1995. aastal nägid muusikasõbrad albumit valju pealkirjaga Walk on Water.
Lisaks originaalkompositsioonidele sisaldas kogumik ümbersalvestatud versioone UFO Doctor Doctori ja Lights Outi klassikast. Jaapanis saavutas album auväärse 17. positsiooni. Kuid tootja suureks üllatuseks ei jõudnud kollektsioon ei USA ega Ühendkuningriigi tippu.
Varsti lahkus meeskond Andy Parkerist. Andy lahkumine on vajalik meede. Fakt on see, et ta päris oma isa ettevõtte. Muusik oli sunnitud oma muusikukarjäärile punkti tegema. Parkeri koha võttis Simon Wright, kes varem esines rühmades AC / DC ja Dio.
2000. aastate algus
2002. aastal salvestasid muusikud Shrapnel Recordsi plaadifirma all uue albumi Sharks. Albumi produtseeris Mike Varney.
Fännid võtsid albumi soojalt vastu. Ja kõik oleks hästi, kuid kogumist toetava ringreisi ajal juhtus veel üks ebameeldiv Schenkeriga seotud juhtum.
Michael segas taas Manchesteris esinemist. Seekord pidas muusik oma lubadust, öeldes, et ta enam bändis ei esine. Narkomaania ei lasknud Schenkeril minna. Peagi jättis ta lavaga igaveseks hüvasti.
2006. aastal täienes bändi diskograafia kogumikuga The Monkey Puzzle. Lojaalsed fännid on kuulnud, et lugude kõla on veidi muutunud. Lisaks tavapärasele hard rocki ja heavy metali kõlale sisaldab kollektsioon bluusroki elemente.
2008. aastal ei saanud Pete Way viisaprobleemide tõttu osaleda UFO ringreisil Ameerika Ühendriikides. Muusiku asemele tuli Rob de Luca. 2009. aastal otsustas Pete bändist igaveseks lahkuda. Lahkumise põhjuseks oli muusiku kehv tervis.
Uues kogumikus The Visitor mängis basskitarri Peter Pichl. Album jõudis Ühendkuningriigi edetabelitesse. See oli muusikutele suur üllatus.
UFO 20. juubeliaasta stuudioalbum kannab pealkirja Seven Deadly. Kollektsioon jõudis müügile 2012. aastal. Huvitaval kombel saavutas rekord Ühendkuningriigi edetabelis 63. positsiooni. Ja kolm aastat hiljem täienes bändi diskograafia kollektsiooniga A Conspiracy of Stars, mis saavutas Briti edetabelis 50. koha.
2016. aastal ilmus bändi ametlikule lehele info uue albumi ilmumise kohta. Salentino Cutsi kogumik ilmus 2017. aasta keskel.
UFO grupp täna
2018. aastal ütles vokalist Phil Mogg ajakirjanikele, et UFO 50. juubeliturnee, mis toimus 2019. aastal, jääb talle bändi esimehena viimaseks. Phil ütles, et meeskond saab jätkata loomingulist tegevust. Tal on hea meel, kui muusikud leiavad talle asendaja.
Legendaarse rokkbändi laulja selgitas: "See on otsus, mille tegin kaua aega tagasi. Viimased esinemised oleksid võinud jääda mu viimasteks, aga mul ei jätkunud jõudu lavaga hüvasti jätta. Ma ei taha seda hüvastijätutuuriks nimetada, aga igal juhul jääb 2019. aasta viimane kord, kui fännidele esinen."
Lisaks lisas Mogg, et ta "valis hüvastijätutuuriks õige aja" ja et "need on viimased esinemised Ühendkuningriigis. Mängime mõnel korral ka teistes riikides, kus meid on varemgi soojalt vastu võetud. Samuti jõuame fännide küsimustele ette – ringreis on väljaspool Ühendkuningriiki väike."
2019. aastal sai teatavaks, et Paul Raymond suri südamerabandusse. Mõni nädal hiljem teatasid solistid, et algselt Raymondit asendanud Neil Carter liitub UFOga enne hüvastijätutuuri lõppu.
2020. aastal sai teatavaks, et UFO-tiim läheb suurele Euroopa turneele. Phil Mogg liitus muusikutega uuesti. Vaatamata vanusele on muusikud valmis publikut rõõmustama ereda show ja lemmikhittide esitusega. Praegune koosseis sisaldab:
- Phil Mogg;
- Andy Parker;
- Neil Carter;
- Winnie Moore;
- Rob de Luca.
