Mida võib seostada sõnaga "riik"? Paljudele muusikasõpradele inspireerib see lekseem mõtteid pehmest kitarrihelist, lõbusast bandost ja romantilistest meloodiatest kaugetest maadest ja siirast armastusest.
Sellegipoolest ei püüa kaasaegsete muusikakollektiivide seas kõik töötada pioneeride "mustrite" järgi ja paljud artistid püüavad luua oma žanris uusi harusid. Nende hulgas on ansambel The Dead South.
Grupi tee eduni
The Dead South asutasid 2012. aastal kaks andekat Kanada muusikut Reginast, Nate Hilt ja Danny Kenyon. Enne seda mängisid tulevase "kvarteti" mõlemad liikmed mitte eriti paljutõotavas grunge-grupis.
The Dead Southi esialgne koosseis koosnes neljast muusikust: Nate Hilt (vokaal, kitarr, mandoliin), Scott Pringle (kitarr, mandoliin, laul), Danny Kenyon (tšello ja laul) ja Colton Crawford (banjo). 2015. aastal lahkus Colton grupist kolmeks aastaks, kuid otsustas hiljem naasta väljakujunenud koosseisu.
Muusikud saavutasid oma esimese kuulsuse avalikkuse ees esinedes. The Dead South salvestas oma esimese minialbumi 2013. aastal. Tema lugude nimekirjas oli viis täisväärtuslikku kompositsiooni, mille publik võttis väga soojalt vastu.
Juba järgmisel aastal otsustas bänd salvestada täispika albumi Good Company, mis ilmus Saksa plaadifirma Devil Duck Records egiidi all.
Album laiendas märkimisväärselt grupi fännide hulka ja The Dead South veetis peaaegu kaks aastat suuremahulistel tuuridel väljaspool oma kodumaa Kanadat.
Teise albumi juhtiv singel In Hell I'll Be In Good Company sai oma videoklipi 2016. aasta oktoobris. Video, millel naljakad mütside ja traksidega kanadalased erinevates kohtades tantsivad, on YouTube'is kogunud üle 185 miljoni vaatamise.
Virtuoosse bandžomängija Crawfordi äraolekul asendas teda Kanada soolo- ja stuudiomuusik Eliza Mary Doyle. Crawfordi koosseisu juurde naasmine võimaldas Doylel pühendada rohkem aega soolotööle.
Kolmas ja neljas album
Album Illusion & Doubt oli bändi karjääri kolmas ning tänu sellele saavutas bänd märkimisväärse edu. Pärast selle ilmumist 2016. aastal jõudis album väga kiiresti Billboard Bluegrassi edetabeli 5 parimasse hulka.
Esiettekanne võeti soojalt vastu mitte ainult bändi fännide, vaid ka muusikakriitikute poolt, näiteks Amanda Haters Canadian Beatsist märkis, et kuigi albumil on traditsiooniline kantri kõla, ei võta see seltskonnalt võimalust atraktiivseks muuta. ja ebatavaline muusika.
Eriti kõrgelt hindasid muusikaeksperdid lugusid Boots, Miss Mary ja Hard Day. Viimases suutis nende sõnul end täielikult paljastada vokalist Hilti anne.
Grupi muusikud ei rõõmusta avalikkust sagedaste albumite esmaesitustega - The Dead Southi neljas album Sugar & Joy ilmus alles 2019. aastal, kolm aastat pärast viimast suuremat üllitist. Tähelepanuväärne on, et kõik Sugar & Joy albumi lood on komponeeritud ja salvestatud väljaspool muusikute kodulinna, mida ei saa öelda varasemate albumite kohta.
Surnud lõuna stiil
The Dead Southi stiili definitsiooni üle võib arutleda lõputult – mõnes kompositsioonis domineerib klassikaline folk, kuskil läheb kõla bluegrass’i ja kuskil on isegi “garaaži” rokkmuusika standardtehnikaid.
Muusikud räägivad oma loomingust üheselt - nende sõnul mängib seltskond kantrielementidega blues-folk-rocki stiilis.
Rühma stiili ei tajutaks aga nii terviklikult, kui see püsiks ainult auditoorses võtmes. Väljanägemine The Dead Southi muusikute jaoks on kuvandi lahutamatu osa.
Laval ja videoklippides eelistavad poisid esineda eranditult valgetes särkides ja mustades traksidega pükstes ning artistid eelistavad peakattena stiilseid (enamasti musti) mütse.
The Dead Southi laulud rõõmustavad kuulajat kvaliteetse jutuvestmisega - kas räägime reetmistest ja armastajatest või jagab oma elulugu paadunud bandiit või laseb saatuslik kaunitar peategelase revolvrist maha.
Selline loovus võib huvi pakkuda inglise keelt kõnelevale kuulajale või vähemalt sellele muusikasõbrale, kes suudab tekstidesse tabada üksikuid tuttavaid sõnu, kuid see ei tähenda, et kui kuulaja räägib inglise keelt “sina”, siis ta pole The Dead Southi lauludest midagi otsida.
Kvaliteetne heli koos julgete muusikaliste liigutuste ja Hilti mõnusa vokaaliga ei jäta ükskõikseks ühtegi välismaise muusika tundjat.
The Dead Southi liikmed ei piirdu oma loominguga, avaldades mõnikord oma teoste kvaliteetsete kaverversioonidega austust möödunud ajastu kuulsatele muusikutele.
Nii esitas bänd 2016. aastal The Animalsi hävimatu folkballaadi The House of the Rising Sun. Artistid lisasid laulule autori heli ja kompositsioon "mängis uute värvidega". Videot on YouTube'is vaadatud üle 9 miljoni.
Surnud lõuna on see riik, mida ei saa nimetada klassikaks, hoolimata sellest, et see on tehtud viisakalt "päritolu" poole noogutades.
Mõnikord sünge, mõnikord irooniline ja kerge südamega rõõmsameelne - selle rühma lood uputavad kuulaja alati ainulaadsesse atmosfääri ja loovad erilise meeleolu.
