Marios Tokas - SRÜ-s ei tea kõik selle helilooja nime, kuid tema kodumaal Küprosel ja Kreekas teadsid kõik temast. Oma 53 eluaasta jooksul suutis Tokas luua mitte ainult palju juba klassikaks saanud muusikateoseid, vaid osales aktiivselt ka oma riigi poliitilises ja avalikus elus.
Marios Tokas sündis 8. juunil 1954 Küprosel Limassolis. Paljuski mõjutas tulevase elukutse valikut isa, kes armastas luulet. 10-aastaselt kohaliku orkestriga saksofonistina liitunud Tokas käis sageli Kreeka muusikute kontsertidel ning sai kunagi inspiratsiooni helilooja Mikis Theodorakise loomingust.
Just see ajendas noort Tokast oma isa luuletustele muusikat kirjutama. Olles selle ande endas avastanud, hakkas teda huvitama Ritsose, Jevtušenko, Hikmeti luule, kelle luuletustele ta laule kirjutas ja nendega isiklikult koolis ja teatrikontsertidel esines.
Marios Tokase teenistus sõjaväes
Poliitiline olukord Küprosel 70ndatel oli ebakindel ning türklaste ja kreeklaste vahel puhkes sageli etnilisi tülisid. 20. juulil 1974 sisenesid Türgi väed saare territooriumile ja Tokas, nagu enamik mehi, saadeti lahinguväljadele: sel ajal oli ta juba sõjaväeteenistuses. Demobiliseeriti 1975. aasta sügisel, olles teenistuses olnud veidi rohkem kui 3 aastat.
Tokas meenutab neid aegu kui eriti raskeid ja oluliselt mõjutanud tema edasist tööd. Pärast teenistuse lõpetamist otsustas ta reisida kontsertidega kogu Kreeka kontrolli all oleva Küprose territooriumil. Marios Tokas saatis saadud tulu põgenike ja vaenutegevusest mõjutatud inimeste abistamiseks.
Helilooja toetas tulihingeliselt Küprose taasühendamist Kreekaga ja kaitses seda seisukohta aktiivselt isegi 2000. aastate alguses, kui saare poliitilise staatuse üle veel vaidlusi käisid. Kuni oma surmani ei lõpetanud ta ringreisil käimist, kõneles vaba Küprose nimel.
Muusikukarjääri tõus
Armeest naastes oli Tokas juba tunnustuse ja laialdase populaarsuse pälvinud ning tema lähedane sõber oli Küprose esimene president peapiiskop Makarios. Tema abiga astus helilooja Kreeka konservatooriumi, kus ühendas õpingud luule kirjutamisega.
1978. aastal ilmus esimene kogu tema lauludest Manolis Mitsyase esituses. Kreeka luuletaja Yannis Ritsos hindas Tokase annet kõrgelt ja usaldas talle luuletuste kirjutamise veel ilmumata kogust "Minu leinav põlvkond". Pärast seda hakkas helilooja aktiivselt koostööd tegema erinevate autorite ja esitajatega ning Kostas Varnalise, Theodisis Pieridise, Tevkros Antiase ja paljude teiste teosed läksid luulevormist muusikavormi.
Kuulsus ja edu on kõikjal ning Marios Tokas tegeleb juba näidendite ja filmide muusika loomisega. Tema töid sai kuulda Vana-Kreeka koomiku Aristophanese näidenditel põhinevates lavastustes – „Naised Thesmophorias“, aga ka hispaania näitekirjaniku Federico Garcia Lorca „Yermas“ ja „Don Rositas“.
sõjast inspireeritud
Tokase loomingus on palju laule, mis on pühendatud Küprose ümber lahti rullunud pikale Kreeka-Türgi konfliktile. Seda saab jälgida isegi Fontas Ladise värsside kohta lastelaulude kogumikust, kus teos "Sõdurid" on pühendatud sõja tragöödiale.
80. aastate alguses kirjutas Tokas muusika Neshe Yashini luuletusele “Milline pool?”, mis oli pühendatud Küprose jagamisele. Sellest laulust saab Marios Tokase loomingus võib-olla kõige olulisem, sest aastaid hiljem omandas see Küprose taasühendamise pooldajate jaoks mitteametliku hümni staatuse. Pealegi armastasid seda laulu nii türklased kui ka kreeklased.
Tegelikult oli suurem osa helilooja loomingust pühendatud kodumaale, mille eest ta sai palju auhindu. 2001. aastal andis Küprose president Glafkos Clerides Tokasele üle ühe kõrgeima riikliku autasu - medali "Isamaale tehtud silmapaistvate teenete eest".
Marios Tokas: stiil
Mikis Theodorakis on tõeline kreeka muusika mastodon, Tokast 30 aastat vanem. Ta nimetas Mariose teoseid tõeliselt kreekapäraseks. Ta võrdles neid Athose mäe suursugususega. Selline võrdlus pole juhuslik, sest 90ndate keskel viibis Marios Tokas mõnda aega Athose kloostrites, kus ta uuris kohalikke käsikirju ja kultuuri. Just see eluperiood inspireeris heliloojat kirjutama teost “Theotokos Mary”. Just seda teost pidas ta oma heliloojakarjääri kulminatsiooniks.
Kreeka motiivid läbisid mitte ainult muusikalist loovust, vaid ka maalikunsti. Tokas armastas kogu elu tugevalt ikoonimaali ja portreed. Tähelepanuväärne on, et muusiku enda portree uhkeldab postmargil.
Marios Tokas: perekond, surm ja pärand
Tokas elas oma naise Amalia Petsopuluga kuni surmani. Paaril on kolm last – pojad Angelos ja Kostas ning tütar Hara.
Tokas võitles pikka aega vähiga, kuid lõpuks väsitas haigus teda. Ta suri 27. aprillil 2008. aastal. Rahvusliku legendi surm oli kõigi kreeklaste jaoks tõeline tragöödia. Matustel osalesid Küprose president Dimitris Christofias ja tuhanded helilooja loomingu austajad.
Tokast jäi maha palju avaldamata teoseid, mis said eluaastaid pärast tema surma. Marios Tokase laule teavad kõik vanema põlvkonna kreeklased. Inimesed ümisevad sageli, kogunedes hubasesse pereseltskonda.
