Californiast Sacramentost pärit Deftones tõi massidesse uue heavy metali kõla. Nende esimest albumit Adrenaline (Maverick, 1995) mõjutasid metal-mastodonid nagu Black Sabbath ja Metallica.
Kuid teos väljendab ka suhtelist agressiivsust filmis "Mootor No 9" (nende debüütsingel aastast 1984) ning süveneb südantlõhestavasse draamasse lugudes "Fist" ja "Birthmark".
Kui album jääb enamasti rivaalide Korni ja Nirvana varju, siis bänd näitab oma lugudes küpsemat lähenemist psühholoogiliste probleemide lahendamisele.
Deftones rühma arendamine
“Around The Fur” (Maverick, 1997) laiendab bändi kõlaulatust selliste lugudega nagu “My Own Summer (Shove it)”, “Rickets” ja “Be Quiet and Drive”, mis muudavad viha ja agressiooni tõeliseks muusikaks.
Vokalist Chino Moreno on esimene põhjus albumit kuulata: tema vokaalstiil muutub selles teoses rafineeritumaks ja mitmekülgsemaks.
"Adrenaline" ja "Around The Fur" olid hitid põlvkonnale, kes kuulab meloodilist grunge. Filmiga "White Pony" (Maverick, 2000) saavutas Deftones klassikalise ja õõnestava kõla. Trummar Abe Cunningham ja bassist Chi Cheng moodustavad võimsa ja peene muusikalise duo. Chino Moreno vokaalile lisavad värvi kitarrist Stephen Carpenter ja DJ Frank Delgado.
Muusika kaasakiskuv julmus on ühendatud sügava ja erudeeritud tekstiga, mis seostub võõrandumise ja elu mõtte otsimisega. Kui Korn ja Tool on noorukiea muusika, siis Deftones on täiskasvanud filosoofid.
Näiteks vaikne ja judinaid tekitav kompositsioon “Digital Bath”, mida lauldakse justkui unes, on tõeline filosoofilise laulu meistriteos.
Oma järgmise albumiga Around the Fur balansseerib Deftones endiselt raske kõla ja lüürika vahel. Kuid nad kalduvad ka popmuusikatrendide poole.
"White Pony" - bändi kolmas stuudiotöö, osutus äriliselt kõige edukamaks. Sellele albumile lisas bänd shoegaze'i ja trip-hopi noote. Seetõttu sai plaadist bändi lähtepunkt nu metali klassikalisest kõlast.
Maailma tunnustamine
Järgmisel omanimelisel albumil on Chino Moreno emotsionaalse vokaaliga lugusid raskete kitarririffidega. Plaat saavutas Billboard 2 edetabelis koha 200. See on võib-olla muusikute parim tulemus kogu Deftonesi eksisteerimise jooksul.
2005. aasta oktoobris andis Deftones välja kaheplaadilise komplekti haruldusi ja vanu salvestusi ning naasis aasta hiljem uue täispika stuudioalbumiga Saturday Night Wrist.
2007. aastal alustas Deftones tööd teose "Eros" kallal, mis pidi olema nende kuues album. Album pandi määramata ajaks ootele, kui bassimees Chi Cheng sattus raskesse autoõnnetusse, mis viis ta koomasse. 2009. aastal asendas Cheng Quicksandi bassist Sergio Vega ning bänd naasis tuuritamise ja albumi salvestamise juurde.
Kuigi plaanitud "Eros" oli veel avaldamata ja kogus riiulil tolmu, andis bänd 2010. aastal välja uue albumi "Diamond Eyes". Cheng paranes osaliselt 2012. aastal ja naasis koju võõrutusravile.
Kuid ta ei olnud heas vormis, et esineda grupi seitsmendal albumil Koi No Yokan, mis ilmus hiljem samal aastal. Vaatamata paranemisele suri Cheng 13. aprillil 2013 42-aastaselt südame seiskumise tõttu.
Loovuse päikeseloojang
2014. aastal andis Deftones oma surma-aastapäeva tähistamiseks välja loo "Smile" avaldamata albumilt "Eros". Kaks aastat hiljem naasis bänd oma kaheksanda albumiga Gore, mis ilmus 2016. aasta aprillis.
Bändiliikmed ise räägivad erinevalt kõigist varasematest plaatidest selle teose kergemeelsusest ja rõõmsast meeleolust.
